Jalgrattad

Ratta tüüpidest

Tänavaratas
Töökindlad, tugevad ja heade veeremisomadustega tänavarattad sobivad hästi tööl käimiseks, aga ka poekülastuseks või koos lapsega sõitmiseks. Soliidse välimusega ratastel on tunduvalt vähem käike (1-7) kui hübriid- või mägiratastel, samas katab käikude arv täielikult tänavasõitja vajadused. Lisaks asub käiguvahetaja rattarummu sees, mis teeb ratta töökindlamaks. Ratas on nn täisvaristusega, rattale on kinnitatud porilauad, pakiraam, jalg, tuled.

Uus võimalus – hübriidjalgratas
Need, kes tänavaratast liiga vanamoodsaks põlgavad, mägiratta jaoks aga piisavalt kõrgeid mägesid ei leia, võivad osta endale hübriidratta, mis ühendab mõlema head omadused.

Hübriidratas , mille ostmist jalgrattakaupmehed peavad tõusvaks trendiks, hakkab tahaplaanile tõrjuma Eesti jalgrattaostja eelmise kümnendi hullust, mägiratast. Ostjad saavad pikkamisi aru, et maanteel ja isegi metsateel on mägiratta asemel parem sõita mägiratta välimuse, kuid sootuks suuremate rataste ja siledama mustriga rehvidega hübriidrattaga. Samas võib tööle ja kauplusesse sõitja hoopis enam vajada tänavaratast, mägirattafanaatik jääda aga kindlaks oma senisele eelistusele ja armastusele. Seega tasub poodi minnes stampmõtetest vabaneda ja endalt selgelt ja konkreetselt küsida: kas, kus ja kellega ma sõita tahan ja kas mulle on tähtsam otstarbekus või see, mida mõtleb naaber, kes mäest laskumiseks mõeldud amortisaatoritega rattaga maanteel higistab.
Hübriidratas katab tänava- ja mägirattaga võrreldes kõige suurema osa sportliku inimese vajadustest. Selle 21,24 või 27 käiguga rattaga saab edukalt sõita nii maanteel, metsa vahel kui väiksemates mägedes. Kui rattale lisada pakiraam ja tuled, on tegemist ideaalse matkarattaga. Rahvusvahelistel mägirattavõistlustel hübriidrattaga siiski osaleda ei lubata – ratta suurem läbimõõt annab konkurentide ees eelise.

Mägijalgratas
Algselt spordivahendiks mõeldud, 1970-date aastate keskpaigas turule tulnud mägijalgratas on eelkõige mõeldud sportliku eluviisiga inimesele, kes turnib rattaga mägedes, sõidab mööda kiviseid või rohkete puujuurtega metsateid. Mägiratta rataste diameeter on 26 tolli ehk 2 tolli väiksem kui tänava- ja hübriidratastel, rehvid on laiad ja tugeva mustriga. Vastupidaval mägirattal pole tänavajalgrattale omast rikkalikku lisavarustust, küll aga võimalused selle lisamiseks. Vastu tulles tarbijate soovile hakkasid rattatootjaid valmistama ka odavamatest materjalidest ja vähem vastupidavaid mägirattaid, kaugenedes sellega esialgsest sportratta ideoloogiast.

Maanteeratas
Kerge, kitsaste rehvidega, kive ja auke kartev maanteeratas on mõeldud neile spordiharrastajatele, kelle eelistus on kiirus ja võistlemine. Maanteerattad on 28″ rattaläbimõõduga, 16-22 käigulised, aerodünaamilise sõiduasendiga ja sobivad sõitmiseks reeglina ainult asfaldil. Tipprataste hinnad küünivad 10 000-12 000 euroni, tavasõitjale leiab ka alatest 650.-eurost.